Naabrivalve abil kodupaik turvalisemaks!

„Naabrivalve“ on tõenäoliselt paljudele Muuga elanikele tuntud sõna. Samas ei pruugi kõikidele teada olla, mis selle tegevuse taga peitub ja kuidas naabrivalve liikumine saab kasulik olla. Allolev kirjatükk selgitabki naabrivalve sisu.

Muugal on tänaseks loodud 5 naabrivalve sektorit. Kokku on Muuga sektoritesse kaasatud 118 majapidamist. Enamike naabrivalve sektorite liikmete sõnul on nende piirkonnas peale naabrivalve sektori loomist väga rahulik ja omavaheline koostöö on end igati õigustanud. „Lisaks on meil üleval ka naabrivalve plakatid, mis on nö signaaliks võõrastele, et siin elavad hoolivad inimesed“ ütlevad naabrivalvurid.

Kuigi üldiselt võib pidada Muugat turvaliseks elupaigaks, on alati kasulik võimalikke kuritegusid ennetada. Vastavalt politsei statistikale on viimasel ajal tõusnud just varavastaste kuritegude hulk ja seetõttu peame senisest enam tähelepanu pöörama ka enda, oma kodu ning lähedaste turvalisusele.

Lühidalt naabrivalve sisust.

Naabrivalve tegevuse võib kokku võtta sõnapaariga – kui märkad, siis reageeri! Eesti Naabrivalve ühing koostöös politsei ja teiste organisatsioonidega saab õpetada ja juhendada, kuidas erinevates olukordades reageerida ja käituda. Oluline on see, et me kahtlastest olukordadest (tundmatu auto pikemat aega maja ees, võõrad trepikojas jne) lihtsalt mööda ei kõnniks. Mida varem kahtlustest teatada, seda suurem on võimalus kuriteo ärahoidmiseks. Tänu naabrivalvele väheneb kindlasti anonüümsus teie piirkonnas ning võõrast inimest või kahtlast tegu on oluliselt lihtsam märgata.

Üsna tihti küsitakse, et mismoodi see naabrivalve praktiline tegevus välja näeb, et kas peab naabrit ööpäev läbi aknast piiludes valvama hakkama? Kindlasti pole naabrivalve põhiülesanne. Oluline on hoolida ja kui midagi märgatakse, siis kokku lepitud viisil tegutseda. Ja kui ikka väga valvata tahetakse, siis soovitame valvata ümbruskonda, mitte naabrit. Näiteks teha naabritega oma piirkonnas vahest pikemaid jalutuskäike, et oma silmadega veenduda eluolu rahulikkuses. Ja kui siis midagi märgatakse, sekkuda vastavalt olukorrale ja oma ettevalmistusele.

Kas sellest on tõesti kasu?

Naabrivalve tulemuslikkus ja kasu sõltub eelkõige naabrite aktiivsusest ja tegutsemistahtest. Meie ise saamegi seda kasu tekitada ja midagi keerulist selles ei ole – suhtlemine ja koostöö oma naabritega on esimeseks eelduseks, et naabrivalve tulemusi annaks. Tasuks mõelda ka sellele, et ehk vajame ise mõnikord naabri abi. Sellisel juhul tahame ju küll, et meid aidatakse. Loodame väga, et see abi võikski jääda soola laenamise valdkonda, mitte mõne kuriteo puhul abi ootamisse.

Naabrivalves osalemine on igapäevase elu osa – võib öelda isegi, et täna üle maailma mitmekümne miljoni inimese eluviis. Naabrivalve raames saab korraldada koosolekuid ja infovahetust, kuid põhiline on ikka see, et inimesed teineteisest hooliksid ja omavahel suhtleksid, oskaksid märgata kahtlaseid tegevusi/inimesi ning reageeriksid vastavalt olukorrale. See tekitab ka tugevama kogukonnatunde, mis omakorda on aluseks tugevale kodanikuühiskonnale. Nii sünnibki turvalisus – koostöös loodud väärtus.

Kuidas liituda?

• Koguge kokku naabrivalvega liitujate andmed – nimi, aadress, telefon, e-post, allkiri. Vastav blankett on üleval ka Eesti Naabrivalve koduleheküljel www.naabrivalve.ee
• Valige endi hulgast naabrivalve sektori vanem;
• Edastage naabrite andmed Eesti Naabrivalve ühingule, kas meili või posti teel, võimalik on kokku leppida ka kohtumine ühingu esindajaga;
• Eesti Naabrivalve ühing koostab naabrite andmetest tabeli, kuhu lisatud ka politsei, kohaliku omavalitsuse ja teisi korrakaitset puudutavate organisatsioonide kontaktandmeid;
• Sõlmime neljapoolse koostöölepingu, kus osapoolteks elanikud, kohalik omavalitsus, Eesti Politsei ja Eesti Naabrivalve ühing.
• Naabrivalve piirkond saab ühingult naabrivalve infomapid ja naabrivalve plakatid, mis tähistavad naabrivalve piirkonda.
• Elanike huvi korral korraldame kokkusaamise piirkonna konstaabliga.

Naabrivalvega liitumine maksab ühe pere kohta 1 eur ning aastamaks on ka 1 eur. Nii, et ühe pere kohta on esialgu rahaline kulu 2 euri aastas.

Naabrivalve liikmed saavad soodustusi ühingu koostööpartneritelt, tasuta koolitusi turvalisuse teemadel ning igakülgset abi ja nõustamist oma kodupiirkonna turvalisemaks muutmisel.

MTÜ Eesti Naabrivalve kohta vaata lisa www.naabrivalve.ee

Tarmo Vaik

MTÜ Eesti Naabrivalve

juhatuse esimees

tarmo@naabrivalve.ee

53446710