Author: Raido


Liikmemaks 2014

7.01.2014 koosolekul otsustati 2014 aasta aastamaksuks jätta 12 eurot liikme kohta.

Väljavõte koosoleku protokollist.
…/
3. Liikmemaks

Aastamaksu summaks on 12 €
Aastamaksu tasumise tähtaeg on 31.märts 2014
Muuga Selts MTÜ A/A EE432200221056185363
Liikmemaksu kogumine  annab võimaluse oma eelarveliste vahenditega korraldada eesmärgilisi tegevusi, mis on määratud põhikirjas.

Selgitusse palun kirjutada liikmemaks ees- ja perekonnanimi.
/…

Liikmete nimekiri vaadatakse üle 1. aprilli seisuga.

Juhatuse liikme Raido Jaan Rei kommentaar: MTÜ peamine sissetuleku allikas
on liikmemaks. Liikmemaksu laekumiste osakaal määrab ära seltsi
tegutsemise võimalused. Kui Muuga aedlinnas elav inimene ei soovi liikmeks
astuda, kuid soovib abistada Muuga Seltsi tegevust, siis on võimalik teha
ka lihtsalt toetusmakseid. Makse selgitusse kirjutada toetus.

Kõike paremat soovides,
Raido Jaan Rei
Juhatuse liige
Muuga Selts MTÜ
59 19 5555

Seltsi koosolek

Head uut aastat!

Muuga Selts korraldab kord kuus koosolekuid kus üritatakse kaardistada probleeme, muresid ja lahendusi kuidas teha Muuga paremaks kohaks kus elada.

Koosolek toimub 7.01 kell 19.00 Kallavere tee 41a kohvikus.

Lisainfo:
Raido Jaan Rei

Muuga Selts
GSM: 59 19 5555
raido@muugaaedlinn.ee

Kui lemmikloomad kardavad ilutulestikku.

31. jaanuar on tulemas. Ilutulestiku ja rekettide pärast on eelnevatel aastatel koduloomi hulkuma sattunud.
Otsisin mõningad soovitused üles internetist ehk on abiks:

*Kõige lihtsam, võtad oma juurde ja oled ise väga rahulik
*Parem kui tuppa võtad.
*Siis kui ta kardab pauke siis ei tohi kiita!
*Ei soovita riskida sellega, et koer üksinda koju pauke kuulama jätta
*Minu arust on kõige parem see, kui ilutulestiku ajal koeraga mängida ja jätta talle mulje, mis toimub on hirmus lahe.
*….saab ikka rahustamise või mängu lavastamisega hakkama.
*Koertekoolis soovitati soojalt, et koerale anda palderjani tablette ja toas hoida, siis ta on rahulik
*panime ta rahulikult istuma ja sügasime stressipunkti
*Ja kui ka vähegi võimalik siis ise olen sel ajal ikka kodus ,et koeri mitte üksi jätta
*Kui vähegi võimalik, olla sellel ajal koos koeraga toas. Kuid mitte aidata koeral paanitseda, ehk siis- kui kuts muutub närviliseks, hakake temaga mängima, andke midagi nämmat jne. Mitte mingil juhul ei tohi koera nunnutada ja haletseda. Tema saab sellest signaali, et paanika ongi õige käitumine.
Võite ju ka vet. apteegist küsida looduslike rahusteid koerale. Samuti jalutage koeraga enne paugutamist, et ei peaks raketivilina saatel pissil käima.
*Bingo jätsime tuppa, panime raadio kõvasti mängima

*Väljavõte Maalehest paugukartuse kohta:

* Ära tee koera hirmunud käitumisest välja, kui hirmuks pole tõelist põhjust.
* Ära lohuta hirmunud koera ja ära ka ise muutu rahutuks looma kartusest, sest selline käitumine premeerib koera – ta saab su tähelepanu. Looma lohutades, paitades ja talle maiust andes kiidad teda tegelikult hirmunud käitumise eest ja hirm süveneb veelgi.
* Ära karista hirmunud koera, kuna karistamine ainult kinnitab looma arvamust sellest, et olukord ongi hirmus.
* Ürita paugutamise ajal koera tähelepanu võita ning koos temaga midagi meeldivat teha, näiteks mängida.
* Ära jäta koera üksi! Raadio või televiisori võid keerata valjemaks, et loom paugutamist ei kuuleks.
* Teatavasti kuulevad loomad inimestest palju paremini nii vaikseid kui ka kõrgeid helisid. Sellepärast peaks ettevaatusabinõud kasutusele võtma kohe peale kartuse ilmnemist, sest looma hirmud ei kao, vaid hoopis süvenevad aastatega.

 

Kena aastalõppu soovides,

Raido Jaan Rei
Muuga Selts MTÜ

Nikolai Vojeikin – Maardu linnapea

 Maardu Linnavolikogu VII koossesisu teisel istungil valiti Maardu linnapea. Salajase hääletamise tulemusena osutus valituks Nikolai Vojeikin, kes oli ametis abilinnapeana.

Nikolai VojeikinOma pöördumises Linnavolikogu liikmete ja kutsutud külaliste poole tänas vastvalitud linnapea kõiki usalduse eest. „ Ma suhtun valimisse linnapeaks,  kui vastutuslikku väljakutsesse, väärtustades sellega eelkõigeja linnavolikogu liikmeid kui  häid kolleege ja koostööpartnereid, kellega meil seisab ees  ühine töö meie linna dünaamilise ja stabiilse arengu tagamisel” sõnas Nikolai Vojeikin.

Samuti märkis ta oma sõnavõtus, et  hindab väga kõrgelt võimalust töötada koos linnavolikogu esimehe Georgi Bõstroviga, kelle pikaajaline ja hindamatu kogemus linna juhtimisel väljendus valimistel linnarahva jätkuva  poolehoiuga.

Seejärel kinnitasid linnavolikogu liikmed ühehäälselt 11 volikogu komisjoni nimekirja. Komisjonide nimelised koosseisud kinnitatakse järgmisel volikogu istungil.

Maardu Linnavolikgu keskerakonna liikmete ettepanekul kinnitati 8-liikmelise keskerakonna  fraktsiooni koosseis.

Alates 10.oktoobrist saab e- ja eelhääletada

Hääletamisviise on Eestis mitmeid: valimispäeval hääletamine, eelhääletamine ja elektrooniline hääletamine.Maakonnakeskuses saab elukohast sõltumatult eelhääletada neljapäevast, 10. oktoobrist kuni pühapäeva, 13. oktoobrini.

Elukohajärgses jaoskonnas saab eelhääletada 14.–16. oktoobrini. Igas vallas või linnas on sel perioodil avatud ka vähemalt üks valimisjaoskond, kus saab hääletada väljaspool elukohta.

Kui valija ei viibi hääletamise ajal elukohas näiteks terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse korral, siis on võimalik taotleda hääletamist asukohas (näiteks haiglas, hooldekodus, elukohas, mis ei ole tema rahvastikuregistri järgne elukoht). Selliselt hääletada on võimalik valimispäevale eelse nädala esmaspäevast kolmapäevani. Hääletamise soovist tuleb eelnevalt kirjalikult teada anda lähimale jaoskonnakomisjonile või valla- ja linnavalitsusele.

Valimispäeval saab hääletada ainult oma elukohajärgses valimisjaoskonnas. Terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse korral on võimalik taotleda hääletamist ka kodus. Kodus hääletamise taotlust saab esitada nii kirjaliku avalduse kui ka telefoni teel. Telefoni teel saab hääletamiskasti koju tellida ainult valimispäeval kella 9-st kuni kella 14-ni.

Hääletada saab ka elektrooniliselt, sõltumata valija asukohast. Elektrooniline hääletamine algab 10. oktoobril kell 9 ja lõpeb 16. oktoobril kell 18. Elektrooniliselt saab hääletada üksnes ID-kaardi või mobiili-ID ja interneti ühendusega arvuti olemasolul. E-häält on võimalik muuta, hääletades eelhääletamise ajal uuesti elektrooniliselt või minnes eelhääletamise ajal valimisjaoskonda sedeliga hääletama. Kui elektrooniliselt hääletanu muudab oma häält valimisjaoskonnas, siis läheb arvesse seal antud paberhääl.

 

Allikas: Vabariigi Valimiskomisjon

 

Hääleõigust omavad vähemalt 18–aastased Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud ning teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud, kes elavad alaliselt Eestis. Hääletada ei saa teovõimetuse või vanglakaristuse kandmise korral. Valija peab olema kantud 20. septembri seisuga valijate nimekirja registrijärgse elukohaga selles omavalitsuses, kus hääletatakse.

Allikas: www.delfi.ee

10. oktoober 2013 08:42

 

« Eelmine lehekülgJärgmine lehekülg »