76

(101 vastuseid, postitatud Muuga)

Nii, nüüd peaks Muuga Sadama tugijaam töötama täies võimsuses ja olema parem, kui kunagi varem.

Selline tagasiside on teretulnud EMT-le ka edaspidi, sest kui "traffic" ära kukub, siis selle kohta neile mingit alarmi ei tule ja nad ei saa arugi, et midagi on paigast ära. Kui jaam ise lakkab töötamast, siis läheb ka selle kohta alarm.

77

(101 vastuseid, postitatud Muuga)

Muuga sadamas olevat jaam välja vahetatud, nad uurivad milles asi on ,et kiirus on null kuigi levi on põhjas.Aga oma poolse kõne võid ikka teha, siis näha, et ma ei ole ainuke siin piirkonnas kellel mure on.

78

(101 vastuseid, postitatud Muuga)

Kas kellegil on veel viimasel kahel päeval EMT Internetiga probleeme olnud?
Download max. 0,05Mbps ja Upload max. 0,33Mbps.Siiani oli Download keskmiselt 2-4 mbps vahel ja pole probleeme olnud. Kiirustest tehtud speedtest.net aadressil, ping on tulnud kolme erineva testimiskorraga 285ms, 201ms ja 365ms.Serveriks siis valitud testis Elioni Tallinna server. Mõistliku kasutamise piirist olen ka väga kaugel, piiratud operaatori poolt pole.Kusjuures levi tugevuseks näitab 97% kuid kiirus on praktiliselt null.

Mäletan, et keegi siin kasutas veel EMT Internetti, kuidas teil kiirusega lood on?

Kui projektis ei olnud märgitud, et need tuleb maha võtta ,siis peaksid nad ikka pärast uued tagasi istutama. Vahest käivad ka Merkost mingid asjapulgad ringi ja vaatavad olukorda üle.Nendega tasub rääkida. Meie maja ees oli aia taga killustikust ala kuhu sai autosid parkida.See aga muutus talvel kaevamistööde käigus  selliseks saviseks platsiks. Kui neid tänaval jalutamas nägime, siis rääkisime nendega ja lubasid mingi killu või asfalti puruga selle platsi kergelt katta. Meil võetakse maha suur kuusk, no selline 13-14 meetrine, kuna talvel kaevates kaevasid nad tüve kõrvalt juured läbi.Kuusk küll püsib siiani aga mine tea kui tugevad need ülejäänud juured tal on ja selline jurakas teeks palju kahju ümber kukkudes mõne tormiga.

Meie tänaval (Paluülase)  siluti tee eile ühtlaseks ja täna käib freesasfalti maha panemine.Aga tundub, et tee tehakse vanast teest oluliselt kõrgem.Õhtul kui koju jõuan, siis vaatan üle.

Meie vana tee oli madalam ja liigvesi voolas üle tee kraavi(teest meie maja pool kraavi ei ole), kuid nüüd siis tõenäoliselt koguneb lompidesse aia äärde.

Meie tänaval oli tolmupilv üleval ka siis kui 1.käiguga vaikselt vuristasin.Kui vihma ei oleks nüüd tulnud, siis oleksin lähipäevadel juba voolikuga sõiduteed aia ees kastma vist läinud.

Täna Delfis artikkel enamvähem sama l teemal.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e … p;l=fplead

Riigikohus: kinnistu ja sõidutee vahelist haljasala peab hooldama tee omanik
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas täna Tartu linnavolikogu 19. septembri 2002. aasta määruse osaliselt põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Määrus kohustas teeäärsete kinnistute omanikke ja valdajaid hooldama lisaks kõnniteele ka oma kinnistu ja sõidutee vahele jäävat haljasala ja muud ala.


Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis, et ehkki kohaliku omavalitsuse korralduse seadus lubab analoogset koormist kinnistu omanikule panna, on see teemaa puhul vastuolus teeseadusega, teatas riigikohus.



Teeseaduse kohaselt korraldab teehoidu tee omanik ja kohalike teede hoidu valla- või linnavalitsus. Sama seadus kohustab avalikult kasutatava tee omanikku hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis. Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega ning see sätestab ka rohu lubatud suurima kõrguse tänava eraldusribal ja teemaal tänavaäärsel haljasalal.

Riigikohus leidis, et teeseadus ei luba teemaa korrashoiu kohustust koormisena panna isikule, kes ei ole teemaa omanik. Vaid kinnistu kõrval teemaal asuva kõnnitee suhtes teeb seadus erandi ning seal peab heakorratöid tegema kinnistu kasutaja.

Kohtuasi sai alguse Tartu linnas asuva kinnistu omaniku ja Tartu linnavalitsuse vahelisest vaidlusest selle üle, kas kinnistu omanik peab niitma oma kinnistu ja tänava vahele jäävat mururiba. Tartu linnavalitsus karistas kinnistuomanikku niitmiskohustuse täitmata jätmise eest rahatrahviga. Kinnistu omanik vaidlustas trahvi maakohtus. Maakohus jättis niitmiskohustust sätestava määruse põhiseadusega vastuolu tõttu kohaldamata. Sellele järgnes põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus riigikohtus.


Aga nendest kividest. Arusaadav, et mõnes kohas on vaja need panna, et muru täiesti porimülkaks ei sõidetaks, kuid päris tee ja muru joone juurde pole neid ikka viisakas panna.Mõnevõrra teest eemal muru peal on täiesti arusaadav.Samas meie kitsastel tänavatel on mõistlik muru hoida nii madalana, et kivid välja paistaksid, sest põlvini lokkav rohi ei huvita kinnistuomanikku ilmselgelt ja vaevalt et huvitab ka mõni rehvijälg sellel smile Sellisel juhul ei näe ma kividel seal rohul ka otstarvet enam.

Endal on plaanis suurem osa aiatagusest osast ainult peenikese ribana muru alla panna ja ülejäänud auto parkimiseks jätta.Ilus oleks muidugi suur roheline muruplats aia taga, kuid meie kitsastel teedel see pole kahjuks võimalik.

Kunagises elukohas oli meie enda aia taga ka kivid pandud murule.Kui talvel paksud hanged maas, siis suutsin stange sinna vastu riivata ka ise smile No mõne cm jagu eksisin pöörates.

Kui kivid panna muru äärest näiteks mõnekümne cm kaugusele,muru ilusti hooldatud, siis peaks muru säilima ja ka kõige ükskõiksem autojuht hoiab sealt eemale ning suudab vastutuleva auto puhul neid kive vältida.Talvel on minuarvates just kõige ohtlikum, kui need kivid on päris tee serva juurde pandud.

83

(29 vastuseid, postitatud Ärifoorum)

Need filtrid oli kõik nagu uued, käisin pehme harjaga igaks juhuks üle ka.Seega minu niiduki probleem on kuskil mujal.

84

(29 vastuseid, postitatud Ärifoorum)

Tänud nõu eest, proovin täna kohe ära.Kuigi peale uue karburaatori panemist oli niidetud 2 korda ja siis jäi talveks seisma..Seega pidi mul kütus või kütusepaak ikka korralikult sodi täis olema, et nii ruttu sõelad ummistas.

85

(29 vastuseid, postitatud Ärifoorum)

joelcce wrote:

Enda niiduk ok aga jäin naabrinaise oma kuulama, pöörded käivad üles alla. On mõtekam tal uus osta või ...?

Mul 3a vanuse Partneriga sama mure.Sellest 2 aastat on nüüd kasutuses olnud.Ei olnud nagu odav masin ka.Käis sügisel hoolduses, kõik oli ok.Nüüd kevadel pöörded kõiguvad mis kole.Vahetati see karburaatori juures olev vedru ja küünal ka uuesti ära ,kuid ei mingit tolku.Mingi hetk tõmbab pöörded ühtlaseks, kuid ainult hetkeks.Ja vahet pole kas seda vedrukinnitust reguleerida või mitte(pöörded kõrgemaks või madalamaks, see hoob vedru küljes käib ikka edasi tagasi ja pöörded kõiguvad).Sai nüüd värske 98 kütus ka sisse pandud ja ei mingit vahet.Kusjuures karburaator on uus, vahetati sügisel ära.Siiani käinud Meriväljal hoolduses, kuid tema sõnul pole seal nagu midagi enam parandada seega mul ka nõu otsas.Kuulsin hiljuti üht Husqvarnat töötamas, lausa lust, kui ühtlaselt mootor töötas.
Samas järsu tõmbega läheb esimese korraga tööle, naine tõmbab nati nõrgemalt ja temal on vahest probleeme tööle saamisega.Masinal seal küünla luti otsik metallist(isegi ei tea mis õige nimetus sellel on), olen kuulnud, et see ei pidavat väga töökindel jupp olema, kas viga äkki selles?Samas öeldakse, et kui see vigane, siis tööle enam masin ei lähe.

Mudeliks Partner P 53-500CMW kui ei eksi.

Minuteada võib 0m naabri piirist olla, kui naaber sellega nõus ning tuleohutuse reegleid ei rikuta( ehk on kaugemal kui 8m teistest hoonetest/ehitistest).Kas eksin selle väitega?

87

(24 vastuseid, postitatud Muuga)

http://majandus.delfi.ee/news/uudised/v … d=41721629

Vopak laiendab vedellasti mahutiparki

E.O.S. suurendab oma mahutiparki 1,35 miljoni kuupmeetrini, millega edestab senist piirkonna liidrit Ventspilsi naftasadamat, mille mahutipark on 1,19 miljonit kuupmeetrit.


ASi Tallinna Sadam nõukogu nõustus juhatuse ettepanekuga rajada Muuga sadamasse AS Vopak EOS tarbeks täiendav vedellasti mahutipark kogumahutavusega 400 000 m3, mis võimaldaks täiendavalt käidelda kuni 5 000 000 tonni naftasaadusi aastas, vahendab Eesti Päevaleht.

ASi Tallinna Sadam nõukogu esimehe Neinar Seli tähendusel on AS Vopak E.O.S. viimaste aastate jooksul teostanud käideldavate kaubamahtude säilitamiseks ja kasvatamiseks suuremahulisi arenguinvesteeringuid.

„Treideritele ja kaubaomanikele kvaliteetse teenuse pakkumiseks vajab terminal täna eelkõige täiendavat mahutiparki produktide hoiustamiseks ja blendinguks ning täiendavat kairessursi VLCC tankerite laadimiseks/lossimiseks,“ lausus Seli.

88

(118 vastuseid, postitatud Ehitus)

Meie tänaval alustati ka eelmine nädal töid.Täna hommikul jäätunud maad lahti kangutades majas sees oli  ikka tugevalt tund,a et keegi aia taga külmunud teed lahti üritab kraapida.Hirmuäratav.Huvitav kas nad jätkavad selle pakasega töid? Lubab ju järgmised 10 päeva päeval -15 ja öösel -25 kraadi.

89

(24 vastuseid, postitatud Muuga)

Mina olen kohe nõus andma allkirja Vopaki laiendamise vastu.Enda hoovis tunnen üliharva seda magusat haisu aga tööle sõites Altmetsa piirkonnas on see hais pigem reegel kui erand, tunnen kaasa sealsetele elanikele.
Kunagi oli seoses muruniitmise kampaaniaga meie seltsi poolt kommentaar ajakirjanduses.Kas samamoodi ei tahaks mõni ajakirjanik meie seltsi arvamust selle teema kohta? Saaksime ka öelda oma sõna sekka.

Samas riik andis loa Vopaki laienduseks selle allkirja vastu, millega Vopak nõustus vanglaga enda kõrval.Kui vangla sinna lubatakse, on suhteliselt raske laiendusele kätte ette panna riigi poolt või mis?

90

(24 vastuseid, postitatud Muuga)

Aastal 2006 tahtis Vene naftatransiidiga tegelev Vopak E.O.S. rajada Maardu ja Iru vahel asuvasse naftabaasi koguni kaks 100 000 kuupmeetri suurust hiigelmahutit.

100 000 kuupmeetri suurune tsistern on nii suur, et sinna mahuks peaaegu terve Olümpia hotell.

Kas nii suure tsisterni asemel poleks pigem vangla veidi turvalisem variant?

http://www.ekspress.ee/news/paevauudise … p;l=fplead

91

(118 vastuseid, postitatud Ehitus)

Vesiliiv pea kõikjal siin Muugal, see nüüd küll üllatuseks ei tohiks olla.Kallavere teel on näha, kui aeglaselt tegelikult see töö edeneb sellistes tingimustes.
Detsembris saime kirja, et meie teel toimuvad tööd 03.01.2011-17.03.2011, hetkel veel alustatud ei ole.Nüüd Maardu kodulehelt leitud tänava sulgemise teate järgi peaks meie aia ees oleval lõigul tööd toimuma 01.02.2011-21.02.2011 , hetkel veel alustatud ei ole.Eks ehitajatel on kindlasti raske, eelmine nädalavahetusegi tegid tööd terved päevad Kallavere tee ääres.

92

(118 vastuseid, postitatud Ehitus)

Täna lugesin jaanuari kuu Maardu Panoraami, seal oli kirjas, et liitumistasu selgub, kui kõik tööd trassiga lõpuni viidud.Seega selle järgi võiks järeldada, et hiljemalt 2012 november võiksime liitumistasu suuruse teada saada.Samas ehk selleks ajaks linnal rahalised võimalused paremad ning tehakse liitumistasu soodsam smile ?

93

(24 vastuseid, postitatud Muuga)

Ploomipuu kaudu Altmetsa teele sõites on väga tihti tunda seda magusat haisu, teine koht on Kaldase tee.

Aga siit jooniselt http://www.vangla.ee/50482 vaadates , oleks see torujuhe ebaseaduslikult Riigi Kinnisvara maale ehitatud.Kas see tähendab, et võiks mingi hetk lihtsalt kraanid kinni keerata ja toru jupi vahelt välja kaevata?

Samas on Vopak vist üsna suur riiigikassa panustaja maksude näol.

Aga praegune nende poolne kisa tegemine ei ole ju üldse õigustatud, kui 2007 nad ise tingimusteta nõustusid tulevase vangala ala detailplaneeringuga, toru on ebaseaduslikult võõral maal, raudtee on osaliselt ebaseaduslikult võõral maal.

Nüüd uues artiklis tahab Justiitsministeerium seda maatükki oma valdusesse juba saada kus peal osaliselt raudtee asub Vopakil  smile

http://majandus.delfi.ee/news/uudised/j … d=38760725

94

(24 vastuseid, postitatud Muuga)

Tervelt 34 sek jäin hiljaks sama teemalise postitusega smile  ma kustutan enda teksti siis ära, topelt pole ka mõtet kirjutada.

95

(24 vastuseid, postitatud Muuga)

Justiitsminister Rein Langi sõnul loobus riik Maardusse uue Tallinna vangla rajamisest ning kinnipidamisasutusele otsitakse uut kohta.

„Justiitsministeeriumil on kiiresti Tallinna vaja uut vanglat. Meil on tõepoolest kiire. See ajast-arust kiviklibu, mis hetkel raudteeääres on, vajab kiiresti asendamist. Kuna Maardus on väga selge kohtuvaidlus, mida võib pidada 3-4 aastat, ja meil pole aega oodata, palusime RKASile uus koht leida," kommenteeris Lang tänasel valitsuse pressibriifingul.

RKAS teatas detsembris, et võimalikuks sobivaimaks alternatiivseks asukohaks kavandatavale Tallinna uuele vanglale on valitud lisaks olemasolevale kinnistule Maardus Rosamil OÜ poolt pakutud Rae vallas asuv Soodevahe kinnistu

Riigi Kinnisvara AS alustab lähiajal osaühinguga Rosamil OÜ läbirääkimisi kinnistule ning selle lähialale detailplaneeringu koostamiseks.

Esialgu pidi vangla tulema Maardus asuvatele kinnistutele Vana-Narva mnt. piirkonnas. Selleks väljastas Maardu Linnavalitsus RKASile ehitusloa, mille Eesti üks edukamaid ettevõtteid, AS Vopak E.O.S. kohtus vaidlustas.


Allikas: Äripäev
http://www.ehitusuudised.ee/default.asp … E3D65649EA

96

(118 vastuseid, postitatud Ehitus)

Kas katkised elektrikaablid parandati ruttu ära?Kas välja kaevatav pinnas pannakse kaevatud kraavi kõrvale või veetakse minema?

Kas liitumistasu osas uurisite ainult veetrassiga liitumist või ka kanalisatsiooniga?

Kas kanalisatsiooni kasutamist lubati tõesti juba 2011 aast lõpuks?

97

(118 vastuseid, postitatud Ehitus)

tfr wrote:
marius wrote:

Saan aru et tasuta lõunaid ei ole aga häirib see kui peidetakse end varjatud tasude taha.Ma mõtlen sellega, et küsitakse näiteks suuremat riigilõivu, et pakkuda odavamat liitumistasu, a la sellises joones.

Riigilõivud on määratud valitsuse tasemel, seal pole Muugal/Maardul midagi kaasa rääkida. J Maardu lähenebki asjale just nii, et oma registris olevatele elanikele hüvitavad nad selle riigi poolt kooritava raha omavalitsuse eelarvest.

Toon ühe näite Elva linnast.

Elva linnas ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga liitumise juhend

1. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga (ÜVK) liitumise taotluseks vajalikud dokumendid saab esitada alates 27. juulist 2009 kinnistu omanik kelle krundi piirile on välja ehitatud vee- ja kanalisatsiooni liitumisühendus.
2. Liituda soovija esitab tehnorajatise ehk trasside väljaehitamiseks krundi piirist majani Elva Linnavalitsuse ehitusteabe spetsialistile Olari Vuksile (kab 211, tel 730 9898) järgmised dokumendid:
2.1. kirjaliku nõusoleku taotluse, mille saab lingile klikkides või kohapealt (täita esimene lk ja kolmas lk riigilõivu tasumise kohta);
2.2. lisa “ehitise olulised tehnilised andmed”, mille saab jällegi kas lingile klikkides või kohapealt (täita ainult esimene lk- trassi pikkus, laius, ehitusalune pindala ja kandekonstruktsioon);
2.3. asendiskeem (krundiplaanile märgitakse trass liitumiskohast majani);
2.4. riigilõivu tasumist tõendava kviitungi. Riigilõiv on 500.-. Tasutakse Elva Linnavalitsuse kassasse või arveldusarve numbril Swedbank 1120112068; SEB 10102018767003. Selgitusse: Riigilõiv kirjaliku nõusoleku eest, kinnistu aadress. Saaja: Elva Linnavalitsus

See on 02.11.2010 kuupäevaga teade.

Väljavõte Riigilõivu seadusest:

§ 288. Ehitusloa taotluse läbivaatamine

(1) Ehitise püstitamise, rekonstrueerimise või laiendamise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni ja lisaks 5 krooni iga ehitatava ruutmeetri kohta ehitusprojektis fikseeritud ehitise suletud netopinnast arvutatuna.

(2) Ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni, kui ehitusluba taotletakse üksikelamu, suvila, aiamaja või taluhoone püstitamiseks.

(3) Ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni, kui ehitusluba taotletakse:
1) üksikelamu, korteri, suvila, aiamaja või taluhoone rekonstrueerimiseks või laiendamiseks;
2) ehitise lammutamiseks

Siit järeldan mina, et Elva näiteks liigitab kanalisatsiooni ühendustoru ehitamise  üksikelamu rekonstrueerimiseks, Maardu aga ehitise püstitamiseks.

Keilas käib asi aga nii:
 liitumine ühisveevärgiga 9000,- krooni
 liitumine ühiskanalisatsiooniga 9000,- krooni
 liitumine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga 18000,- krooni (sisaldab käibemaksu)
Ehitusjärelevalve kulu ja riigilõive ehitus- ja kasutusloa osas ei rakendata
Tuleb teha projekt.Projekti läbivaatamise ja kooskõlastamise eest teenustasu ei rakendata.
Kinnistusiseste torustike projekti tellimisel AS Keila Vesi lisandub liitumistasule projekteerimistasu 3800,- krooni (sisaldab käibemaksu) .

Pärnus oli asi nii:

Ühtekuuluvusfondi projekti ÜF2 raames rajatavate torustikega liitumine on elamumaa sihtotstarbega kinnistutele ühe aasta jooksul, alates linnavalitsuse poolt tänava- torustike kasutusloa väljastamisest, tasuta (alus: Pärnu Linnavalitsuse määrus nr. 28 14.septembrist 2009.a.)

AS Pärnu Vesi poolt koostatakse tehnilised tingimused ja lihtsustatud skeem ning väljastatakse kinnistuomanikule arve kirjaliku nõusoleku eest ettenähtud riigilõivu (500 krooni) ja skeemi(lihtsustatud projekti) koostamise (400 krooni) eest tasumiseks. Hinnad sisaldavad käibemaksu

Kinnistuomanik tasub arve alusel riigilõivu ja skeemi koostamise eest. Tasuda saab panga ülekandega või AS Pärnu Vesi kassasse sularahas

Rääkige mis te tahate aga mina ei usu nende näidete põhjal , et see 2000 krooni on valitsuse poolt kivisse raiutud riigilõivu summa Muugal kanalisatsiooniga liitumiseks smile

Seega mina pakun, et Maardu poolne soodustus kujuneb sisseregistreeritul 500,- ja Maardusse mitte sisseregistreeritul 2000,- ja seda puhtalt selle järgi kuidas nad seda tasu tõlgendada tahavad.Kui oled oma linna elanik, tõlgendatakse nii, kui ei siis teisiti.
Ka see on puhtalt LV otsustada minu arusaama järgi, kas küsitakse lihtsustatud skeemi (lihtsustatud projekti) ja pakutakse selle tegemist sümboolse tasu eest või lajatatakse kalli hinnaga põhjalikuma projekti nõue.

Kokkuvõtteks:

Liitumistasust ei ole pääsu , see tuleb kas maksta liitudes või siis jupihaaval veehinna sisse integreerituna.Arusaadav ka ju, kui EL toetab ainult osaliselt ja linnal raha pole, peavad selle puudujääva raha kinni maksma tarbijad.

Riigilõivu puhul on asi tõlgendamises (teiste linnade põhjal võib seda ju väita), see tasu ei pea olema nii suur.

Projekt võib olla ka lihtsustatud, kui LV seda soovib ning elanik ei pea maksma selle eest üleliigset raha.

98

(118 vastuseid, postitatud Ehitus)

Saan aru et tasuta lõunaid ei ole aga häirib see kui peidetakse end varjatud tasude taha.Ma mõtlen sellega, et küsitakse näiteks suuremat riigilõivu, et pakkuda odavamat liitumistasu, a la sellises joones.

Öelgu kohe, et näete lugu selline, tasuta torusid vedada teile ei saa, seega summa on selline.Mitte nii et, liitumine on teile ainult x summa eest aga peate juurde tellima selle ja selle ja selle.

Ega seda allkirja ju andmata saanud ka jätta.Kodu ehitamata ju ei jäta selle pärast.Tariifi sissekirjutatud tasu eelis on see, et ei pea suurt summat korraga välja käima. Aga ega selle pärast veehind tulevikus veel odavamaks jää, tõstmiseks on alati põhjuseid.Kui hind on kallim ja kasutad vähem, siis tõstetakse veel kallimaks, sest kuskilt tuleb see raha ju kätte saada.Sama lugu on olnud elektriga.Iga aastaga on meie peres elektri tarbimine vähenenud (enamus jaolt säästlike tarbijate kasutusele võtuga), kuid arve kasvab iga aasta aina kiiremas tempos  big_smile

3-4 aastat tagasi Tallinnas Pärnamäel polnud muud vaja kui kanali torude märkimine alusplaanil, liitumistasude maksmine ja võisid ise kraavi kaevata ja torud ära ühendada. Ainukesed asjad mida pidi jälgima:toru piisavalt sügavale, õige kalle ja et ei ühendaks reovett sadevee torusse.

Kas keegi oskab lühidalt seletada mida annab maja ja trassi vahelise ühenduse projekt rohkemat, kui alusplaanile märgitud ühendustoru asukoht? Kui õigesti aru saanud olen, siis ise seda ühendamist  Muugal teha  ei tohi, peab laskma vastava ala spetsialistidel seda teha.Milleks siis veel profile joonis ?Saan aru, kui nad lubaksid seda mul ise teha, siis oleks vaja igaks juhuks lasta targal joonis ette teha, et ma midagi nässu ei keeraks.

Näiteks kui selle ühenduse teeb ära trassi ehitaja, kes on oma ala spetsialist, siis mida see projekt annab mulle, ehitajale ja LV-le.Lisaks rahalisele kulutusele/tulule?

Kahjuks ei saanud ise koosolekul osaleda, täitus üks aasta minu elus ning ajakava ei olnud võimalik enam painutada.

99

(118 vastuseid, postitatud Ehitus)

Ok, riigilõivu kohustuslikkusest ma ei olnud teadlik, pean harima ennast smile

Aga suuruse määrab ju LV ja see tundub ikka üsna "soolane".Võibolla on seal nii palju asjaajamist, et tõesti juba ametniku kingataldasid kulub mitu komplekti aga kahtlaselt meenutab kaubanduslikke kampaaniaid, kus tavahind märgitakse kampania ajaks kahekordseks , tõmmatakse kriips peale ning soodushind on 2 päeva tagasi olnud tavahinnast 1,- soodsam.Meie rumalad imestame suurte silmadega, et nii odav ja võtame igaks juhuks paar toodet tagavaraks ka  smile

Või siis on hinna näol puhtalt linna ametlikuks elanikuks värbamise eesmärk.


Randveres oli kanalisatsioonitrass maha pandud talvel ca. 10m pikkuste juppidena, ehk ei kaevatud tervet tänavat korraga üles, vaid panidi jupi haaval.Elanikele oli selline lahendus vägagi mugav, kuid kevadel vajus see trass ära ning kogu töö tehti uuesti smile
Loodame, et meie torud saavad ikka esimese korraga korralikult pandud.

100

(118 vastuseid, postitatud Ehitus)

Mind hirmutas ära see riigilõivu osa (2000 krooni) mis on isegi 2 korda suurem, kui ehitusloa riigilõiv.
Miks see nii kallis on? Pabereid on ju oluliselt vähem läbi vaadata, kui maja ehitusprojektil.

Võrdluseks:
Lammutusluba 500,-
Ehitusluba 1000,-
Kasutusluba 1000,-
Projekteerimistingimused 250,- (oli vist, seda sai väga ammu taodeldud, ei mäleta täpselt enam).
Raieluba haigel ohtlikul puul koos kõiksuguste soodustuste ja vastutulemistega(summa oleks olnud oluliselt suurem muidu) 1080,-

Kanalisatsiooni ühendamise projekti riigilõiv 2000,- ?

Vee ühendamiseks pidi olema asendiplaanil joon tõmmatud ning veemõõdusõlme joonis, ei mingit riigilõivu.Ise võisid ühendada, neid ei huvitanudki kuidas seda tehti.Helistasime  enne kaevamist ja kutsusime neid Maardu Veest kohale , et saavad veenduda, et kõik on vastavalt reeglitele tehtud, ei tahetud tulla.Miks küsitakse kanalisatsiooni ühendamiseks nüüd järsku riigilõivu?

Huvitav oleks teada palju see ehitusfirma maja ühendamise eest veel küsib ja kas on võimalik lasta see töö teha ka mõnel suvalisel firmal, mul näiteks oma sugulasel trasse ehitav torufirma(ligi 15 aastat kogemust kui ei eksi).Kui küsitav summa küündib ulme valdkonda, siis kasutaks teist firmat.Muidugi saan aru et kiirem ja mugavam on ehk kasutada sama firmat, kes trassi ehitab.

Kas see riigilõivu osa on meelega utoopiline määratud, et saaks Muugale sissekirjutatud rahvale suurt soodustust teha?