26

(118 vastuseid, postitatud Muuga)

Kas tõesti saab nõuda digitaalset teostusjoonist? Aga kas sisseskanneeritud joonis on ka digitaalne teostusjoonis ?  big_smile
Ma saan aru, kui paigaldatud torustik erineb projektil olevast aga kui teed täpselt nii nagu projektis kirjas, milleks siis seda teostusjoonist veel vaja on?

Kui kanali toru asub minu maal ja mul on õigus seda ise rajada vastavalt kinnitatud projektile , siis miks ma pean veel joonistama neile tehtud tööst pildi?

27

(118 vastuseid, postitatud Muuga)

nunnu wrote:

meil toru ka sees juba

Kas Projekti tellisite Watercom OÜ-lt ja kas projekteerija edastas projekti ise Tallinna Veele kooskõlastamiseks, peale mida Tallinna Vesi võttis teiega kontakti?
Kas torud ühendasite ise või paigaldas mõni firma?
Mul projektile enda poolne kinnitus juba 1,5 nädalat tagasi antud(Watercom OÜ 142€ ümmarguselt), kuid siiamaani ei ole mingit uudist olnud.

28

(118 vastuseid, postitatud Muuga)

See ju väga positiivne uudis  smile

29

(118 vastuseid, postitatud Muuga)

Kas ehitusluba on tarvis ka taodelda? Tallinna Vee lehel seda infot kirjas ei ole vähemalt. Meil peaks projekt iga hetk valmis saama.

30

(118 vastuseid, postitatud Muuga)

Meil tellitud, projekteerija käis kohapeal tutvumas ka, tulema peab veel geodeet midagi mõõtma ja siis joonistavad valmis.

31

(118 vastuseid, postitatud Muuga)

Kas see 1m toru jupp on iga liitumispunkti juurde pandud? Meil kaev üsna aia ääres, kas nad tõesti panid mingi toru jupi veel aia alt läbi?

32

(7 vastuseid, postitatud Muuga)

Värskest Maardu Teatajast üks huvitav lõik:

Tellitud on Muuga tänavavalgustuse projekt. Käesoleval hetkel on valgustatud vaid 70% Muuga piirkonnast. Tööde lõpuleviimine nõuab umbes 64 000 eurot, reaalne tähtaeg on umbes kolm aastat.

33

(118 vastuseid, postitatud Muuga)

Kuna projekti veel pole, siis Watercom töö hinnapakkumist teha ei saa. Eks lähiajal peab projekti ära tellima, kui see käes, siis saab alles hinnapakkumisi tööle võtma hakata. Tegelikult peaks uurima palju võtavad need alltöövõtjad trassi ehituse eest raha. Meie piirkonnas oli minuarust üks Pärnu firma, kuid töölised olid neil Tallinnast ka. kui siis neile teha ettepanek, et näe 10 maja vaja ühendada, kas olete nõus ja mis hinnaga.

34

(118 vastuseid, postitatud Muuga)

http://www.tallinnavesi.ee/et/Koduklien … ine-Muugal

Just leidsin selle info TV kodulehelt smile

Milliste kuludega tuleb liitumisel arvestada?
Piirkonna tänavatorustike ja liitumispunktide väljaehitamine on rahastatud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist, mistõttu liitumistasu ei ole. Sellest tulenevalt palume Teil arvestada järgmiste kuludega:

1.Projekti maksumus (oleneb projekteerijast);
2.Projekti kooskõlastamise tasu (vastavalt kehtivale hinnakirjale);
3.Liitumislepingu sõlmimise tasu (76,69 EUR, sh käibemaks);
4.Kinnistusiseste torustike ehituse maksumus (oleneb ehitajast).

35

(118 vastuseid, postitatud Muuga)

Kas see hind sõltub ka projekteeritava trassi pikkusest või see mingi standardtasu?

Helistasin täna Tallinna Vee infoliinile. Loodavad, et torustikud saavad kasutusloa oktoober - november 2012 ja siis saab tehnilisi tingimusi taotlema hakata. Projekti võib ka varem tellida, pidavat suures laastus samad olema igal pool tehnilised tingimused aga öeldi, et kiiret ei ole sellega.

Kodulehel neil hinnad sellised:
*Tehniliste tingimuste väljastamine ehitusprojektile (Reovee kanalisatsioon) 23.30€
*Ehitusprojekti kooskõlastamine (Reovee kanalisatsioon) 54.25€
*Ehituse järelevalve tasu <16 000 EUR maksva ehituse puhul 10% ehituse maksumusest, minimaalselt 533,50 EUR + km
Nüüd jääb ainult loota, et lubataks vabalt valida ehitajat ilma järelvalve ostmise kohustuseta Watercomi poolt. Muidu läheb ehitus ikka väga kalliks maksma.Eks see selgub siis paari kuu jooksul.

Lisaks siis projekt, ehitusluba ja liitumistasu mille summat veel ei tea.

http://www.tvesi.ee/images/stories/vara … nakiri.pdf

36

(13 vastuseid, postitatud Muuga)

Mis hinnaga ehitaja leidsid?

37

(13 vastuseid, postitatud Muuga)

mrk123, milline see projekt sul välja näeb? Kas üks lihtne joonis või on mingid sõlmede joonised ka eraldi tehtud? Kas asendiplaanile joonistati ka midagi juurde või asendiplaani ei olnud üldse vaja täiustada? Kas Tallinna Vesi andis siis juba tehnilisi tingimusi välja?

38

(4 vastuseid, postitatud Muuga)

Mingi aeg oli Pirital joogatrennid Linnavalitsuse hoones. Kahjuks ei tea kas hetkel ka toimuvad.

39

(13 vastuseid, postitatud Muuga)

saba wrote:

A kes on öelnud, et ei lubata? Peaasi, et sul projekt on neile sobivas vormis kinnitatud. Kaeva ja vea torud ise.

Kui kohandatakse meile ka Tallinna soodusliitumise tingimusi, siis ei pea neilt ehitust tellima, kuid kui meile kohandatakse tavalisi liitumistingimusi siis:

http://www.tallinnavesi.ee/et/Koduklien … kliitumine

1. Tellin tehnilised tingimused (tasuline teenus)
2. Tellin projekti (tasuline)
3. Taotlen ehitusluba (tasuline)
4. Valin ehitaja, omal valikul ehitaja puhul maksan järelvalvetasu lisaks 10% Tallinna Veele
5. Maksan liitumistasu (tasuline)

40

(13 vastuseid, postitatud Muuga)

Kas selle projekti võib teha ka ehitusfirma või on kanalisatsiooni projekti jaoks mingit eri tunnistusega firmat vaja? Meil vaja ca.7m vedada toru liitumispunktini. Kui nad oktoobri lõpus teatavad, et nüüd on võimalik liituda, siis november-detsember enam kaevama küll ei tahaks hakata. Kas on liiga märg või külm juba.Eks see meil järgmisse kevadesse vist jääb.Kaevata pole küll palju aga liitumispunkti juures on oma 1,7 m sügavust vaja ja sellise augu puhul tuleb vett pinnasest ikka kõvasti sügisel.
Kui mingiaeg sai küsitud ehitusmeeste käest siin Muugal, siis 1m kanali trassi ehitust maksab 64€, see ilma KM-ta.Selle sees materjal ja töö.Seega koos Km-ga võib 20m ehitus 1500€ võtta küll, lisaks projekt, ehitusluba, tehnilised tingimused ja liitumistasu.
Iseenesest ei ole seal midagi rasket, kui kraav kopa poolt kaevatud, siis kild alla, torud peale, vaja minevasse kohta ehk väike kaev vahele ja kiht kihi haaval kraav kinni. Huvitav, miks peab selle töö mingist firmast tingimata tellima ja ise ühendada ei lubata?

41

(7 vastuseid, postitatud Muuga)

See liitumine käis küll väga kergelt meil siis. Ei mingit paberimajandust, isegi torusid ei pidanud vedama.  big_smile

42

(49 vastuseid, postitatud Muuga)

Mõistagi on nii paljude märkide paigaldamine kulukas. Aga kuidas peaks laps oma maja juurest kergliiklusteele jalgrattaga pääsema? Ikka tuleb ju sõita sinna.

Paljud tänavad on ilma tänavavalgustuseta, laps isegi  jalutades sellisel teel on väga ohtlikus olukorras. Pooldan ka lamavaid politseinikke, kuid neid saab ilmselt paigaldada ainult asfalt kattega teele, mida igal pool Muugal ei ole.

Tänavavalgustus on veel kallim, sellegipoolest tasahaaval seda ehitatakse. Kas me mõtleme selle kohta ka nii, et kui kohe kõik tänavad valgeks ei saa, siis pole mõtet üldse sellega vaeva näha? See on ju meie kõigi turvalisuse  huvides.

See, et ei jõua neid märke jälgida, on küll nõrk vabandus. Kas õueala liiklusmärk on vähem tähtsam, kui muud liiklusmärgid?Või on kõik liiklusmärgid tähtsusetud?

Tasuks ehk alustada mingi osaga Muugast ja paigaldada õueala märgistused. Koostöös politseiga ehk mingi hetk teha lühiajaliselt kiirusemõõtmist selles piirkonnas ja kiiruseületajaid mitte trahvida, vaid esialgul kasvõi hoiatusega minema lasta. Usun, et sellest võib ka mingil määral juba abi olla. Ei ole ju kiiret ja kerget lahendust sellele probleemile. Kuskilt aga tuleks alustada.

Kiiruga lugesin kaardi pealt üle ja sain kokku 97 teeotsa, kuhu märk paigaldada tuleks, et põhiteed jääksid kiiruspiirangust puutumata. Kui iga teeotsa puhul piisaks ühest postist ja posti paigaldus oleks 100 eurot nagu eelpool mainiti, siis teeks see kokku 9700 eurot.Kaks posti iga teeotsa juurde - 19400 eurot.

Pikematele asfalt kattega teedele lamavad politseinikud paigaldada.

Võiks ka kirjutada Aedlinna lehes sellel teemal, kuid kuna ajaleht ju postkasti ei jõua, siis oleks sellest vähe abi vist. Samas kui oleks prinditav artikkel kuskil allalaetav, siis võiksin ise oma lähitänavatel need lehed postkastidesse vedada.

Kas on veel palju tänavaid, mis vastuvõtmata? Ehk siis kas tõenäosus liitumiste sõlmimiseks on alles vastu talve?

44

(101 vastuseid, postitatud Muuga)

Tegu Elisa internetiga, lihtsalt Zuumnet nime all. Lisaväärtusena pakuvad kuutasu eest seadmeid ja lisaantenni  paigaldust. EMT-l sama teenus ka olemas. Meil õnneks välisantenni vaja pole, levib ilma piisava kvaliteediga.

45

(2 vastuseid, postitatud Ärifoorum)

Tundub, et tuleb ka oma niiduk selle kuldsete kätega mehe juurde viia. Tööle saamine juba suur probleem,kuigi masin suht uus.Meriväljal eelmine kord remondis ei saadudki päris korda seda vist, vahetati karburaator ära, kuid pöörded kõikusid hirmsasti.

46

(24 vastuseid, postitatud Muuga)

Ma ise mõtlesin, et äkki on põhjuseks see, et seal kurvi peal olevat pumplat on ala 10 korda lahti kaevatud .Et äkki mingi suurem probleem ja ei julge teed peale ehitada enne, kui kindel, et asi korras.

47

(10 vastuseid, postitatud Ärifoorum)

Meil ka mobiilne internet kasutusel, EMT 3,5G ja kiirused viimase testi järgi 6033kbps alla ja 652kbps üles. Rohkem vast ei saakski, sest paketil on 6Mbit/s alla laadimise piirang peal. Kiiruse osas ei saa nuriseda, isegi aeglasema kiirusega saaks hakkama. Kui võrrelda eelpool mainitud Telseti 22€ kuutasu, siis peaksin väga rahul oma mobiilse internetiga olema, kiirus sama ja hind oluliselt väiksem. Lisaks saan selle netipulgaga alati kaasa võtta igale poole kuhu Eestis liigun. Kodus aga saab kasutada ruuteris, mis tekitab wifi võrgu.
Uue teenusepakkuja kohta ei oskagi hetkel öelda. Kui hind oleks praegusega sama, siis pigem kasutaksin edasi mobiilset internett, just mobiilsuse pärast. Suveti ringi liikudes on see suur pluss.

Meie tee tehti eelmine sügis korda, kuid nüüdseks on see pool teest, kust kaevati, päris auklikuks muutunud. Kogu see pinnas, mis sinna tagasi pandi (ei väristatud seda kihtide kaupa kinni) on ilmselt tee kasutamise käigus vajunud ning sellest tulenevalt üks pool teest auklik. Vaevalt , et teist korda enam seda parandama tullakse, objekt ju vastu võetud juba.

49

(24 vastuseid, postitatud Muuga)

Viimsi võimud tõrjuvad hiiglaslikku naftabaasi

Transiidifirma Vopak E.O.S. tahab Muuga sadama kõrvale ehitada uue õliterminali, et vedada selle kaudu läände aastas kuni viis miljonit tonni masuuti ja miljon tonni plahvatusohtlikku toornaftat.
Lähimad elumajad asuksid naftabaasist vaid 200 meetri kaugusel.

Vastava taotluse tegid vallale kütusefirma juhatuse liikmed Arnout D. Lugtmeijer ja Boris Akulenko mullu septembris. Vallavõim ei andnud aga neile 33 hektarit hõlmava detailplaneeringu algatamise õigust.

Vallavolikogu maa- ja planeerimiskomisjon oli küll valmis kütusefirmale rohelist tuld näitama, kuid seejärel kokku tulnud keskkonnakomisjon tõmbas pidurit. Asi on selles, et kõnealusele maatükile oli juba kümme aastat tagasi planeeritud nn Lonessa õliterminal mahuga 150 000 kuupmeetrit. Praegu tahab aga Vopak E.O.S. rajada samasse kohta tsisterne 460 000 kuupmeetrit ehk üle kolme korra rohkem.

Kohalikke häirib juba niigi Muuga sadama õliveost tulev rõve hais, lisaks pole kütusefirma välja selgitanud, kas uut naftabaasi ehitades ohud kasvavad või mitte.

Keskkonnakomisjonile ei läinud korda Vopak E.O.S-i väited, et firma käitleb Eestis koguni 20 protsenti kogu SRÜ masuudiekspordist (ja on seega majanduslikult oluline) ega jutt, et Rotterdami sadamas asuvad naftapütid lausa elamualal ja firmad maksavad nende eest hüvitust.

Keskkonnakomisjoni juht Priit Robas on ühtlasi külavanem Randveres, mis asub uuest terminalist vaid mõnesaja meetri kaugusel.

Lugtmeijer ja Tallinna Sadama juhatuse esimees Ain Kaljurand palusid paar kuud tagasi vallavõimudel äraütlemine siiski uuesti üle vaadata. Nad väitsid, et saavad korraldada keskkonnamõju strateegilise hindamise, kuid see vajab detailplaneeringu algatamist.

Ärimehed teevad vallajuhtide seas ka kõva lobitööd, kusjuures ühel kohtumisel andis Lugtmeijer mõista, et vastuseis võib lõppeda nende väljavahetamisega. Reformierakond algataski pärast seda Viimsis võimupöörde. Umbusaldushääletus kukkus aga läbi.

Vald omakorda püüdis delegeerida otsustamise Harju maavanemale (ikkagi tähtis objekt), kes aga põrgatas asja vallale tagasi. Lugtmeijer nimetas toimuvat venitamiseks ja palkas tippadvokaat Jüri Raidla, kes on teda saatnud ka kokkusaamisel vallajuhtidega.

Tallinna Sadam rabeleb Vopak.E.O.S-i nimel seetõttu, et tegemist on tema tähtsaima kundega. Sadama viimase aja suurprojektid söeterminal ja Hiina konteinerterminal pole käima läinud, küll aga on mahutiparki laiendanud Vopak E.O.S. Tolle firma tähtsaim klient on Kremlile meelepärane energiakaupleja Gennadi Timtšenko.

Tekst kopeeritud artiklist: http://www.ekspress.ee/news/paevauudise … d=64308243

Meil oli ka tänavanurgal kruusahunnik sel hetke,l kui torud juba pandud, kuid tee vajus iga päev nii, et auto põhja peal. Sealt hunnikust siis vedasime ise suurematesse aukudesse ja aegajalt vedas traktor suurema koguse peale.