1

(0 vastuseid, postitatud Muuga)

Maxima kaupluses on silt, et kauplus suletakse alates 14 märts! Kodulehelt on samuti meie kauplus kustutatud!
Maxima õnneks vastas, et millega tegu:

Muuga Maxima X kauplust suletakse ajutiselt esmaspäeval, 14. märtsil kuni kolmapäeva, 16. märtsini seoses kaupluse müügisaali rekonstrueerimisega. Palume vabandust kui tekitame kellelegi ebamugavusi ja ootame kõiki Priisle Maxima XXX (Linnamäe tee 57), Viimsi Maxima X (Pargi tee 22) ja Maardu Maxima XX (Keemikute 2) kauplustesse.

See on ikka sund Tallinna Veega liitumiseks. Varasemad purgimiskohad olid kah ametlikud. Kui teema olnuks pettused siis oleks saanud sinna mingi süsteemi panna, et loetakse kas kordade arvu või midagi. Ajuvaba on väita, et petmise tulemusel jäetakse alles kaks kohta, Paljassaare ja Laagri???? Hea, et veel kaugemale ei tehtud ametliku kohta.

3

(7 vastuseid, postitatud Muuga)

Tegemist ju positiivse uudisega smile Just avati Kiviõlis lumelauapark, Otepääl seikluspark, Põlvas ajalooline metsapark, ja meil avatakse naftapark. Lapsed on juba õhinal uuest pargist smile

4

(1 vastuseid, postitatud Muuga)

altmetsa tee ja laiaküla tee nurgas on aastaid ehitatud üht valget maja. kes oskab öelda mis majaga tegu või mis sinna tuleb. eramaja see olla ei saa kuna keegi ei paneks omale tuletõrjepääsetee silte lakke. samas nagu üldse ei arene see majaehitus. justkui ammu kõik valmis aga värvipotid vedelevad samas koha tubades juba üle aasta jne. samas kogu aeg keegi toimetab majas.

5

(4 vastuseid, postitatud Muuga)

Just teatati EMT tehnilisest toest, et mast on Elisa oma ja sinna tulevad ka EMT saatjad mis parandavad Muuga leviprobleeme!

Juhuuu

6

(4 vastuseid, postitatud Muuga)

Märkasin eile, et Estplasti juurde on kerkinud mobiilimast. Huvitav kas lisaks Tele2-le, kes vist pidi masti ehitama panevad sinna saatjad otsa ka Elisa ja EMT

7

(118 vastuseid, postitatud Muuga)

*Ehituse järelevalve tasu <16 000 EUR maksva ehituse puhul 10% ehituse maksumusest, minimaalselt 533,50 EUR + km

See on iseenesest tase see minimaalne piirang. ma pakun, et ühelgi firmal ei maksa ehitus isegi 533 euri, kuna  paljudel on tegemist heal juhul 3m pikkuse toruga mis  läheb tünni asemel liitumispunkti. uskumatu kuidas ikka suudab tallinna vesi raha välja pressida.

8

(3 vastuseid, postitatud Ärifoorum)

Vähemasti seal muuga pöördel ootavad kamazid ja mazid on suhteliselt kirveste hindadega. ükskord uurisin neil liiva ja mull ahinda ja nad küsivad põhimõtteliselt oma 10t koorma eest kõrgemat hinda kui näiteks Arterega 15 tonni eest. ehk siis tonni hind tuleb täpselt 2x kallim

Vähemasti peame kõik olema äraütlemata tänulikud Regiole ja Google Mapsile. seal on pea kogu muugast näha enne kaevetöid olnud olukord ja saab nõuda taastamist. mõned kohad küll juba pildil koppadega.

Meil Tõlviku teel keerati lisaks teele ka kraavid pekki. huvitav kas plaanitakse mingi hetk asjaga tegelema kah hakata ja kas kraavide korrastamine kuulub asja juurde. kõikide truubid on rikutud. kuna kaevati veel nii laialt ja lohakalt on leetliiv üles kaevatud ja seda on kõik kraavid ja truubid triiki täis. lisaks ei saa nüüd kraave ka puhastada kuna see liiv valgub tee alt aina juurde. üldse imestasin, et kuidas saab olla kopamees nii osav, et kaevates keset teed suudetakse ära muda neli kaske mis asusid teisel pool kraavi???

Huvitav kas pärast torustike panekut tehakse ka kraavid ja teeperved korda? Me naabritega lasime aasta tagasi oma raha eest kraavid korda teha 8 krundi pikkuselt, nüüd aga on kõik parasjagu ära songitud.

Ma kutsuks küll keskkonnaameti kohale. las uurivad. ma saan aru, et paljud lasevad halli vee kraavi, aga lausa sitta paberiga??

13

(101 vastuseid, postitatud Muuga)

see on operaatorite poolt natuke rumal jutt, vaadates palju siin elanike on siis see on suurem kui paljudes eesti linnades kus on aga maste lausa hulgi. samas kui elisa on masti ehituseks loa saanud ei pea ju emt ja tele 2 üldse rohkem pingutama kuna masti jagamine on kohustuslik

14

(5 vastuseid, postitatud Muuga)

tegelt pole muud teha kui läheme oma autodega, avame selle memme värava, teeme seal samuti paar tiiru ja võtame jupi tagumist aeda maha, et siis sealt kaudu väljuda. kui küsib siis ütleme, et minu tänav kinni ja see tundus kah otsem

piisab kaldest 1cm 3m kohta. aga sinu pildil on näha et kalle on umbes 5cm vales suunas, ehk see ots mis peaks madalamal olema on hoopis üleval

16

(101 vastuseid, postitatud Muuga)

käisin ja võtsin prooviks tele2 interneti. neljandal päeval oli ta võimeline peale 15 minutit laadimist avama speedtest net lehe ja tulemus tiksus ette selline

http://www.speedtest.net/result/1560694571.png

vanasti kehvana tundunud emti kõrval hakkab nüüd emt hoopis kiire kui püss tunduma

http://www.speedtest.net/result/1560704152.png

hüppan õhtul läbi

sobib kartulikotitäis. kuhu ja millal tulla?:)

no kui neist mingi mahla välja pressib siis ikka

Kui kellegi veel õunu üle siis oleks huvitatud nende ära viimisest, vastu pakun retseptiraamatute komplekti

vaatasin just uunedatud ehitsugraafikut ja kahtlane tunne, et ehitaja on graafikust ikka kõvasti maha jäämas. tõlviku teel kirjas ehitustööde algus 8 september - tööaeg 40 päeva. ja no vaikus mis vaikus. sama teema orasheina teega. tööde algus 4 august - tööaeg 70 päeva. mõlemal juhul on tööaeg peaaegu läbi.

22

(7 vastuseid, postitatud Varia)

Mis toimub? nüüd pea iga nädal vesi kord või kaks ära olnud. täna jälle. mitte ühtegi teadet katkestsute kohta pole (erinevalt energiast kes saadab kenasti ku varem lausa teate). nüüd tuli vesi tagasi ja jälle on kogu torus olnud saast minuni kandunud. huvitav kas kulub jälle paar kanti vett enne kui puhas vesi kohale jõuab? tuleb vist avaldus hüvitise saamiseks uuesti kirjutada

23

(5 vastuseid, postitatud Ärifoorum)

Mis on liitri hind?

No paneme siis tallinna vee lehelt kirja, hinnad eekudes:

kuni   01.04.2010    kuni 01.10.2011            hinnad alates 01.10.2011

vesi        18,89               20,03                            23,16                     aastane tõus 22,6%

kanal      24,17               27,07                            29,89                     aastane tõus 23,6%


kokku     43,06               47,10                             53,05

+abonent 24,00             24,10                             25,03


siia juurde tasuks siis lisada eesti keskmine on 2 euri, ehk laias laastus 32 eeku. muugal tuleb vee hinnaks kes tarbib näiteks 6 kanti  57,22. konkurentiameti hinnangul on tallinna vee tulukus tallinnas juba liiga kõrge siis muuga vee kaks korda kallim vee hind ei saa olla kuidagi põhjendatud

Konkurentsiameti vastus (pikk jutt aga vastust nagu pole)



Vastus 06.09.2011 järelepärimisele

Mis alustel nõustus KA AS Tallinna Vesi (ASTV) taotlusega ning kooskõlastas otsusega nr 9.1-3/11-006 Muuga elanikele  hinnatõusu.

KA vastus järelepärimisele
1)    Seadusandlus ja regulatsioon.

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse  (ÜVVKS) § 7 lg 3 kohaselt kehtestab vee-ettevõtja tegevuspiirkonna kohaliku omavalitsuse volikogu oma otsusega. Maardu Linnavolikogu 04.11.2008 otsusega nr 211 on määratud Maardu vee-ettevõtja tegevuspiirkonnaks Maardu linna haldusterritoorium ning Maardu Linnavolikogu 31.03.2009 otsusega nr 232 on määratud alates 01.07.2009 Maardu tegevuspiirkonnas vee-ettevõtjaks ASTV. Vana Narva mnt piirkond, Maardu linna Tarasoo ja Altmetsa piirkond ning Maardu linna Kallavere ja Muuga piirkond moodustavad Maardu Linnavolikogu 04.11.2008 otsuse nr 211 kohaselt Maardu tegevuspiirkonna.
Maardu tegevuspiirkonnas on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanikuks AS Maardu Vesi (MV). ASTV, Maardu Linnavalitsuse ja MV vahel on 05.08.2008 sõlmitud Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse osutamise ja opereerimise leping (edaspidi Opereerimisleping), mille alusel ASTV osutab Maardu tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenust alates 1. juulist 2009.a.
ÜVVKS § 14 lg 1 kohaselt võib veevarustuse ning reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest võtta alljärgnevaid tasusid (edaspidi veeteenuse hind):
1)    tasu võetud vee eest;
2)    tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest;
3)    tasu sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest;
4)    abonenttasu.
ÜVVKS § 142 lg 1 kohaselt, kui vee-ettevõtja tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal, mille reostuskoormus on 2000 inimekvivalenti (edaspidi ie) või enam, koostab ta veeteenuse hinna ettepaneku ning esitab selle enne veeteenuse hinna kehtestamist koos põhiteenustega seotud teenuste hinnakirja ja muu hinnataotluse aluseks oleva dokumentatsiooniga kooskõlastamiseks KA-le.
ASTV Maardu tegevuspiirkond asub reoveekogumisalal „Tallinn ja ümbrus“ registrikoodiga RKA0370010, mille reostuskoormus on 468 000 ie-d. Seega on tegevuspiirkonna osas tegemist alaga, kus reostuskoormus on üle 2000 ie, mistõttu tuleb veeteenuse hind ÜVVKS §  142 lg 1 tulenevalt kooskõlastada KA-ga.
ÜVVKS § 14 lg 2 kohaselt kujundatakse veeteenuse hind selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud:
1)    põhjendatud tegevuskulude katmine;
2)    investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks;
3)    keskkonnanõuete täitmine;
4)    kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;
5)    põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt;
6)    ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava alusel konkreetses arenduspiirkonnas, kus ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi.
ÜVVKS § 142 lg 1 tulenevalt peab hinnataotluse aluseks olev dokumentatsioon KA-l võimaldama  kontrollida, et taotletud hind sisaldaks üksnes ÜVVKS § 14 lg 2 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust.
Selleks, et KA-l oleks võimalik ÜVVKS § 142 lg 1 tulenevalt kontrollida, kas taotletav veeteenuse hind sisaldab üksnes ÜVVKS § 14 lg 2 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust, on vee-ettevõtjal ettenähtud kulude eristuskohustus raamatupidamises. ÜVVKS § 72 lg 1 kohaselt peab vee-ettevõtja lisaks konkurentsiseaduse (KonkS) § 18 lg 1 punktis 2 sätestatud nõuete täitmisele pidama oma raamatupidamises kulude kohta eraldi arvestust järgmiste tegevuste kaupa:
1)    veevarustus;
2)    reovee ärajuhtimine ja puhastamine;
3)    sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimine;
4)    käesoleva lõike punktides 1 – 3 nimetatud tegevustega seotud lisateenused;
5)    liitumistasud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eest;
6)    muu tegevus.
ÜVVKS § 72 lg 2 kohaselt tuleb § 72 lg 1 punktides 1 - 4 nimetatud kulude juures eraldi välja tuua tagastamatu abi raames soetatud varad.
Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 1 tulenevalt on KA-l õigus määrata kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm. HMS § 5 lg 1 tulenevalt on KA välja töötanud ja avaldanud oma koduleheküljel  hinna taotlemise vormi (Küsimustik) Exceli tabelite kujul: „Detailne küsimustik vee-ettevõtjatele“ ja „Lihtsustatud küsimustik vee-ettevõtjatele“. Küsimustikud on välja töötatud KonkS § 18 lg 1 p 2; ÜVVKS § 72 lg 1, 2, 3 ja ÜVVKS § 14 lg 1, 2 lähtuvalt  ning täidetult sisaldavad andmeid, mis vastavalt ÜVVKS § 142 lg 1 võimaldavad KA-l kontrollida, et taotletud hind sisaldaks üksnes ÜVVKS § 14 lg 2 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust. Küsimustike täitmisel on võimalik juhinduda KA poolt välja töötatud ja koduleheküljel  avaldatud „Hinnataotluse esitamise juhendist“.
ÜVVKS § 14 lg-st 9 lähtuvalt töötas KA välja juhendi “Veeteenuse hinna arvutamise soovituslikud põhimõtted”  (Juhend) ning avaldas selle oma koduleheküljel. Juhendi välja töötamisel on arvestatud ÜVVKS § 14, 141, 142 sätetega, millest lähtuvalt kujuneb veeteenuse hind vee-ettevõtja põhjendatud kulude, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse jagamisel müügimahuga (Juhendi punktid 7.3; 7.5; 7.6), s.t kulupõhiselt. Juhend on hinnataotluse kooskõlastamise käigus KA-le abistavaks vahendiks ning on KA-le siduv. Juhendit kohaldades järgitakse võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtet.
ÜVVKS § 14 lg 2 p 5 tulenevalt peab veeteenuse hind tagama põhjendatud tulukuse vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt. Investeeritud kapital on Juhendi punktist 5.7 või 5.12 tulenevalt ettevõtja raamatupidamises kajastatud reguleeritavas tegevuses kasutatava põhivara bilansiline jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus ehk reguleeritava vara väärtus. Kapitalikulu leidmisel kasutatakse raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritavale varale.
Juhendi p 6.1 tulenevalt arvutatakse põhjendatud tulukus reguleeritavale varale põhjendatud tulunormi rakendamisel.
ÜVVKS § 142 lg 10 tulenevalt on KA kohustatud küsima valla- või linnavalitsuselt arvamust hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale.
ÜVVKS § 16 lg 11 kohaselt kui kohalik omavalitsus on ÜVVKS 2010. aasta 31. oktoobrini kehtinud redaktsiooni § 14 alusel kehtestanud füüsilistele isikutele väiksema hinna kui juriidilistele isikutele, siis kohustub vee-ettevõtja viima rakendatavad hinnad kooskõlla võrdse kohtlemise nõuetega nii, et aastane muutus füüsilise isiku ja juriidilise isiku hindade erinevuses ei oleks suurem kui 1/15 vee-ettevõtja poolt rakendatavate hindade erinevusest 2010. aasta 31. oktoobril.
Seega kõik tööjuhendid, mida KA veeteenuse hinna analüüsimisel kasutab ja mille põhjal tehakse otsustused, on avalikud ning kõigile soovijatele kättesaadavad.

2)    ASTV Maardu tegevuspiirkonna veeteenuse hinna menetluse käik, kehtiv veeteenuse hinnakiri (seisuga 09.09.2011) ja KA poolt kooskõlastatud veeteenuse hinna asjaolud
ASTV Maardu tegevuspiirkonnas on kehtiva (seisuga 09.09.2011) hinnakirja kohaselt (vt Tabel 1) veeteenuse hind määratud Maardu Linnavolikogu otsusega järgmistes piirkondades:
-    Vana Narva mnt piirkond,
-    Maardu linna Tarasoo ja Altmetsa piirkond,
-    Maardu linna Kallavere ja Muuga piirkond.

Tabel 1 ASTV Maardu tegevuspiirkonnas kehtiv (seisuga 09.09.2011) veeteenuste hinnakiri

Kuna Vana Narva mnt piirkond, Maardu linna Tarasoo ja Altmetsa piirkond ning Maardu linna Kallavere ja Muuga piirkond moodustavad Maardu Linnavolikogu 04.11.2008 otsuse nr 211 kohaselt Maardu tegevuspiirkonna, soovis ASTV KA-le esitatud Hinnataotluse kohaselt kooskõlastada Maardu tegevuspiirkonnas ühtse hinna. ÜVVKS § 14 lg 7 kohaselt võib veeteenuse erinevate tasude osas kehtestada erinevaid kliendigruppe erinevatest tarbimismahtudest tulenevate erinevate vee-ettevõtja kulutuste alusel.
ASTV esitas Maardu tegevuspiirkonnas veeteenuse hinna kooskõlastamiseks KA-le nõuetekohaseks loetud Hinnataotluse 15.02.2011. KA kooskõlastas 18.08.2011 otsusega nr 9.1-3/11-006 veeteenuse hinna, olles eelnevalt menetlenud Hinnataotlust 73 päeva. Tulenevalt ÜVVKS § 142 lg 11 oli veeteenuse hinna kooskõlastamise taotluse menetlemise tähtaeg korduvalt (26.02.2011 – 15.03.2011, 18.03.2011 – 28.03.2011, 02.04.2011 – 12.04.2011, 14.05.2011 – 15.07.2011, 02.08.2011 – 08.08.2011) peatunud, kuna ASTV ei esitanud  KA-le nõutud teavet, mis on vajalik hinnataotluse kooskõlastamiseks.
KA kooskõlastas 18.08.2011 otsusega nr 9.1-3/11-006 ASTV taotlusel Maardu tegevuspiirkonnas ühtse veeteenuse hinna alljärgnevalt:
    tasu võetud vee eest füüsilistele ja juriidilistele isikutele 1,23 €/m3 (19,17 kr/m3);
    tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest füüsilistele ja juriidilistele isikutele 1,59 €/m3 (24,85 kr/m3);
    abonenttasu võetud vee eest füüsilistele isikutele 0,67 €/kuus (10,49 kr/kuus);
    abonenttasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest füüsilistele isikutele 0,67 €/kuus (10,49 kr/kuus);
    abonenttasu võetud vee eest juriidilistele isikutele sõltuvalt kliendi poolt kasutatava toru sisediameetrist DN (mm)järgnevalt:
DN 15      2,24 €/kuus (35,11 kr/kuus);
DN 20      4,24 €/kuus (66,28 kr/kuus);
DN 25      9,79 €/kuus (153,25 kr/kuus);
DN 32     14,86 €/kuus (232,55 kr/kuus);
DN 40      24,02 €/kuus (375,86 kr/kuus);
DN 50 ja rohkem  26,87 €/kuus (420,44 kr/kuus).
    abonenttasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilistele isikutele sõltuvalt kliendi poolt kasutatava toru sisediameetrist DN (mm)järgnevalt:
DN 15      2,24 €/kuus (35,11 kr/kuus);
DN 20      4,24 €/kuus (66,28 kr/kuus);
DN 25      9,79 €/kuus (153,25 kr/kuus);
DN 32     14,86 €/kuus (232,55 kr/kuus);
DN 40      24,02 €/kuus (375,86 kr/kuus);
DN 50 ja rohkem  26,87 €/kuus (420,44 kr/kuus).

Veeteenuse hinnale lisandub käibemaks vastavalt seadusandlusele.
Maardu Linnal on kohustus viia Maardu linna joogi- ja reoveesüsteem vastavusse Euroopa Liidu direktiividega, mistõttu on Maardu linnas vajalik vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine. Lähtuvalt eeltoodust viiakse hiljemalt 31.12.2012 Maardu tegevuspiirkond üle pinnaveetoitele, joogivesi juhitakse Maardusse Tallinna Ülemiste veepuhastusjaamast ning kogu Maardu reovesi suunatakse Tallinna Paljassaare reoveepuhastusjaama. Eelkirjeldatud infrastruktuuride arendamine ja ühendamine nõuab olulisi investeeringuid, mida rahastavad Keskkonnainvesteeringute Keskus, ASTV, Maardu Linn ja finantsasutused. ASTV Hinnataotluses kajastatud investeeringud on Maardu Linnavalitsuse poolt hinnatud vastavuses olevaks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale Maardu tegevuspiirkonnas. Maardu tegevuspiirkonna veeteenuse hinna tõus on tingitud Maardu ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise  investeeringute kulude kajastamisest veeteenuse hinnas.


3) Veeteenuse hinna avalikustamine

Lähtuvalt ÜVVKS §141 lõikest 1 kehtestab vee-ettevõtja veeteenuse hinna ja avalikustab selle vähemalt 30 päeva enne hinna kehtima hakkamist. Pärast hinna kehtestamise otsuse vastuvõtmist avaldab vee-ettevõtja hinna kehtestamise teate kohaliku omavalitsuse või veeettevõtja veebilehel ja üks kord vähemalt ühes kohalikus või maakonna levikuga ajalehes.
Konkurentsiameti koduleheküljel (http://www.konkurentsiamet.ee/?id=18326) näidatakse uued kooskõlastatud hinnad kooskõlastusest 30 päeva möödumisel (kui otsuses ei ole märgitud teisiti) kehtivate hindadena, olenemata sellest kas ettevõte on uusi hindu rakendanud või ei.
Informatsiooni kohalike omavalituste poolt kooskõlastatud veeteenuse hindade kohta leiate Eesti Vee-ettevõtjate Liidu (EVEL) veebilehelt  http://www.evel.ee/?id=19&page=22 (veehinnad seisuga 01.07.2010) ning vastavate vee-ettevõtjate ja kohalike omavalituste kodulehekülgedelt.

4) KA otsuse avalikustamine

Tulenevalt ÜVVKS § 154 lõikest 3 on KA-l kohustus hoida vee-ettevõtja ärisaladust KonkS §-s 63 sätestatud alustel ja korras.
KonkS § 63 lõige 1 sätestab, et ärisaladuseks loetakse niisugune teave ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada, eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja -protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta. Ärisaladus ei ole avalikustamisele kuuluv või avalikustatud teave, KA tehtud otsus ja ettekirjutus ning KA peadirektori või KA muu ametniku koostatud dokument, millest on ärisaladused välja jäetud.
KonkS § 63 lõige 2 sätestab, et KA ametnikul ei ole õigust avaldada teistele isikutele ega avalikustada ettevõtja nõusolekuta ärisaladusi, sealhulgas pangasaladusi, mida ta on teada saanud oma teenistuskohustuste täitmise käigus, kui KonkS-ga ei ole ette nähtud teisiti. Ettevõtja määrab kindlaks ja märgib ära teabe, mida ta põhjendatult loeb oma ärisaladuseks.
Seega ei ole KA-l õigust avaldada teistele isikutele  ega avalikustada ettevõtja nõusolekuta ärisaladusi, mida KA otsus võib sisaldada. KA otsused võib avalikustada üksnes ulatuses, mis ei sisalda ettevõtja ärisaladusi ega muud konfidentsiaalset teavet. Käesolevaga on KA teinud 02.09.2011 ASTV-le ülesandeks märkida ära KA poolt kooskõlastatud Maardu tegevuspiirkonna veeteenuse hinna 18.08.2011 otsuses nr 9.1-3/11-006 sisalduv ärisaladust sisaldav teave. Kui ASTV on vastava teabe dokumendist eemaldanud KA poolt määratud tähtajaks, on võimalik otsus avalikustada.



Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/


Külli Haab
Energeetika- ja veeteenistuse juhataja- peadirektori asetäitja
Koostas: Riina Randmaa,
Riina.Randmaa@konkurentsiamet.ee